HOMEROSE EEPOSED
Kreeka muinasusundi mõistmiseks peaks tähelepanu pöörama eepilise poeesia kahe autori teosetele. Esmalt Homerose „Ilias“, mis muuhulgas andis jumalikule sfäärile organiseeritud vormi. Eepos kirjeldas jumalatega seotud juhtumusi ning isikustas neid, andes esmakordselt nime, omadused jne. Teine autor Hesiodos lähtus neist etteantud alustest, kui lõi „Theogonia“ - kreeklaste esimese ja ainsa religioosse „käsiraamatu“, millega püüdis Homerose religioosset universumit veelgi süstematiseerida.
Ilias
Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud.
"Iliases" etendavad jumalad küll olulist, kuid siiski teisejärgulist osa, sest peategelased on inimlikud heerosed. Jutustatakse Trooja sõja kümnendal aastal juhtunud tülist Mükeene kuninga Agamemnoni ja ahhailaste kangelase Achilleuse vahel. Trooja sõja puhkemisest ja lõpust on eeposes juttu vaid vihjamisi. Lehendi järgi olid Trooja kuninga poeg Paris röövinud ja Troojasse viinud Agamemnoni venna abikaasa Helena, keda nüüd kreeklased päästma läksid ning seepärast linna ründasid. Achilleus, olles algselt keeldunud lahingusse minemast, läks siiski troojalastega sõdima, et kätte maksta oma parima sõbra tapjale Trooja kangelasele Hektorile. Hektor langeski Achilleuse käe läb, kuid seda, kuidas viimane ise hukkus, saame teada juba kreeka teistelt autoritelt, samuti legendi Trooja hobusest ja Trooja hävitamisest kreeklaste poolt.
Et selline linn on kunagi Väike-Aasia rannikul olemas olnud, annavad tunnistust arheoloogilised väljakaevamised.
Pilte Troojast tänapäeval (Igne Lembineni erakogust)
Odüsseia
Teises eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju. Oma merereisil kohtas ta erinevaid muinasjutulisi tegelasi (nõida, hiigelküploopi, merekoletisi jt). Samal ajal kimbutas kodus tema naist Penelpoet hulk ülbeid noormehi, kes tahtsid kõik teda kosida. Kui lõpuks Odysseus viletsaks kerjuseks moodatuna koju jõudis jõudis, tappis ta kangelasena kõik Penelope kosilased.
Kreeka vaasimaalidelt võime näha, kuidas Odysseust kimbutavad sireenid. Sireenid olid kreeka mütoloogias algselt kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat, kuid ohtlikku kurja deemonit. Hilisemal ajal on lind-naised muutunud kauniteks võrgutajateks-ahvatlejateks. Nad võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.
Homerose "Odüsseiast" on tuntuks saanud motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega. Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu. Sel moel päästis ta ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled.
Odüsseia
Teises eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju. Oma merereisil kohtas ta erinevaid muinasjutulisi tegelasi (nõida, hiigelküploopi, merekoletisi jt). Samal ajal kimbutas kodus tema naist Penelpoet hulk ülbeid noormehi, kes tahtsid kõik teda kosida. Kui lõpuks Odysseus viletsaks kerjuseks moodatuna koju jõudis jõudis, tappis ta kangelasena kõik Penelope kosilased.
Kreeka vaasimaalidelt võime näha, kuidas Odysseust kimbutavad sireenid. Sireenid olid kreeka mütoloogias algselt kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat, kuid ohtlikku kurja deemonit. Hilisemal ajal on lind-naised muutunud kauniteks võrgutajateks-ahvatlejateks. Nad võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.
Homerose "Odüsseiast" on tuntuks saanud motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega. Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu. Sel moel päästis ta ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled.
Pilt 1. Odysseyst kimbutavad sireenid.