OLÜMPIAMÄNGUD
Vanad kreeklased pidasid jumalate auks spordivõistlusi. Kõige tuntumaks said võistlused jumal Zeusi auks. Need toimusid Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpias. Toimumispaiga järgi nimetati mänge olümpiamängudeks. Olümpia linn oli kreeklaste jaoks pühaks paigaks. Selle keskossa püstitati suurejooneline tempel, kus asus Zeusi kulla ja elevandiluuga kaetud hiigelkuju, mille oli loonud Ateena skulptor Pheidias. Seda skulptuuri loetakse vanaaja 7 maailmaime hulka.
Olümpiamängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, et kõigil oleks võimalik ohutult Olümpiasse ja koju tagasi jõuda. Pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed. Võistlustel osaleda said ainult vabad hellenid. Sportlased ehk atleedid võistlesid alasti, määrides end sisse oliiviõliga. Algul toimusid võistlused ühe päeva, hiljem kuni viis päeva.
Võistlusaladeks olid: 1) kiirjooks – staadionijooks; staadion oli pikkusühik, mille pikkus oli ~192 meetrit (aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada); 2) kilbiga jooks; 3) maadlus;
4) rusikavõitlus; 5) viievõistlus – jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus;
6) neljahobustekaarikute võidusõit, kus võistlejaks loeti kaarikuomanikke, mitte juhte.
Olümpiamängudel autasustati ainult I koha saavutanut. Teda autasustati loorberilehtedest pärjaga. Kodulinnas tehti talle väärtuslikke kingitusi, neile püstitati isegi ausambaid, sest nad tõid oma linnale au ja kuulsust, neile pühendati ülistuslaule.
Võitjate nimed kanti nimekirja, mida hakati pidama 776. aastast eKr. Sellest ajast hakkasid kreeklased arvestama oma ajaarvamist. Kuna olümpiamängud toimusid iga 4 aasta järel, siis sellist perioodi nimetati olümpiaadiks: sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal konkreetne sündmus aset leidis. 394. a keelas Rooma keiser, kelle võimu all tollal Kreeka oli, olümpiamängud kui paganlikud pidustused.
Vanad kreeklased pidasid jumalate auks spordivõistlusi. Kõige tuntumaks said võistlused jumal Zeusi auks. Need toimusid Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpias. Toimumispaiga järgi nimetati mänge olümpiamängudeks. Olümpia linn oli kreeklaste jaoks pühaks paigaks. Selle keskossa püstitati suurejooneline tempel, kus asus Zeusi kulla ja elevandiluuga kaetud hiigelkuju, mille oli loonud Ateena skulptor Pheidias. Seda skulptuuri loetakse vanaaja 7 maailmaime hulka.
Olümpiamängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, et kõigil oleks võimalik ohutult Olümpiasse ja koju tagasi jõuda. Pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed. Võistlustel osaleda said ainult vabad hellenid. Sportlased ehk atleedid võistlesid alasti, määrides end sisse oliiviõliga. Algul toimusid võistlused ühe päeva, hiljem kuni viis päeva.
Võistlusaladeks olid: 1) kiirjooks – staadionijooks; staadion oli pikkusühik, mille pikkus oli ~192 meetrit (aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada); 2) kilbiga jooks; 3) maadlus;
4) rusikavõitlus; 5) viievõistlus – jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus;
6) neljahobustekaarikute võidusõit, kus võistlejaks loeti kaarikuomanikke, mitte juhte.
Olümpiamängudel autasustati ainult I koha saavutanut. Teda autasustati loorberilehtedest pärjaga. Kodulinnas tehti talle väärtuslikke kingitusi, neile püstitati isegi ausambaid, sest nad tõid oma linnale au ja kuulsust, neile pühendati ülistuslaule.
Võitjate nimed kanti nimekirja, mida hakati pidama 776. aastast eKr. Sellest ajast hakkasid kreeklased arvestama oma ajaarvamist. Kuna olümpiamängud toimusid iga 4 aasta järel, siis sellist perioodi nimetati olümpiaadiks: sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal konkreetne sündmus aset leidis. 394. a keelas Rooma keiser, kelle võimu all tollal Kreeka oli, olümpiamängud kui paganlikud pidustused.