FILOSOOFIA
Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo – armastan, sophia – tarkus) ja sellega televaid inimesi filosoofideks.
Esimesed filosoofid püüdsid selgitada:
1) maailma mõistuspäraselt;
2) millest kõik maailmas on tekkinud;
3) mis kõik maailmas liikuma paneb.
Tuntumad filosoofid olid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokrates (470-399 eKr) oli Ateena filosoof, kes ei kirjutanud ühtegi teost. Ta vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. Oli veendunud, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise õpetaja suunavate küsimuste kaudu mõistmiseni jõudma. Sokrates uskus, et see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, ka käitub vooruslikult. Sokrates ei pooldanud Ateena demokratlikku riigikorda, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud. Süüdistatuna noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises, anti Sokrates kohtu alla ning mõisteti surma.
Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo – armastan, sophia – tarkus) ja sellega televaid inimesi filosoofideks.
Esimesed filosoofid püüdsid selgitada:
1) maailma mõistuspäraselt;
2) millest kõik maailmas on tekkinud;
3) mis kõik maailmas liikuma paneb.
Tuntumad filosoofid olid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokrates (470-399 eKr) oli Ateena filosoof, kes ei kirjutanud ühtegi teost. Ta vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. Oli veendunud, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise õpetaja suunavate küsimuste kaudu mõistmiseni jõudma. Sokrates uskus, et see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, ka käitub vooruslikult. Sokrates ei pooldanud Ateena demokratlikku riigikorda, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud. Süüdistatuna noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises, anti Sokrates kohtu alla ning mõisteti surma.
Pilt 1. Sokrates.
Platon (427-347 eKr) oli Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenas kooli – Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni dialoogide kaudu tunnemegi Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel olemuspõhjused – ideed (kr k eidos – vorm). Ideid ei ole võimalik meelte kaudu tajuda, nende olemust võib tabada üksnes mõistusega. Kõigist ideedest on olulisem hüve idee. Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Tema arvates võivad riiki juhtida ainult filosoofid. Ka võimekad naised võiksid pääseda filosoofide hulka. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele.
Platon (427-347 eKr) oli Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenas kooli – Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni dialoogide kaudu tunnemegi Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel olemuspõhjused – ideed (kr k eidos – vorm). Ideid ei ole võimalik meelte kaudu tajuda, nende olemust võib tabada üksnes mõistusega. Kõigist ideedest on olulisem hüve idee. Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Tema arvates võivad riiki juhtida ainult filosoofid. Ka võimekad naised võiksid pääseda filosoofide hulka. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele.
Pilt 2. Platon.
Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilane, kellest sai antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Asutas Ateenas Lykeioni gümnaasiumi. Süstematiseeris eelkäijate teadmised ja kujundas oma originaalsed seisukohad loogika valdkonnas, kuidas tuletada eeldustest korrektsed järeldused. Aristotelese arvates on inimesele loomuomane riiklik ühiselu. Nii riik kui ka inimene peavad otsima keskteed – äärmused tekitavad tüli.
Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilane, kellest sai antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Asutas Ateenas Lykeioni gümnaasiumi. Süstematiseeris eelkäijate teadmised ja kujundas oma originaalsed seisukohad loogika valdkonnas, kuidas tuletada eeldustest korrektsed järeldused. Aristotelese arvates on inimesele loomuomane riiklik ühiselu. Nii riik kui ka inimene peavad otsima keskteed – äärmused tekitavad tüli.
Pilt 3. Aristoteles.
Pilt 1: http://goo.gl/rVSC26.
Pilt 2: http://goo.gl/V2rISI,
Pilt 3: http://goo.gl/q7Je4P.
Lisalugemiseks
Tiidus, H., Vana hõbe. Tallinn: Ilo, 1997
Pilt 1: http://goo.gl/rVSC26.
Pilt 2: http://goo.gl/V2rISI,
Pilt 3: http://goo.gl/q7Je4P.
Lisalugemiseks
Tiidus, H., Vana hõbe. Tallinn: Ilo, 1997